11.11.11 saatuslik number? Nii mõneski mõttes kindlasti. Loodeti, et Eesti rahvafilm “Täitsa Lõpp“ toob saalid rahvast täis. Loodeti ka, et Eesti Jalgpallikoondis suudab korda saata ime. Aga ei juhtunud kumbagi. Tühja sest- Täitsa lõpp oli väga lahe film, mida ei peljanud öelda paljud inimesed, kes seda vaatama tulid. Arvestades aja- ja raha ressurssi, mida saadi selle filmi valmimisele kulutada, tuli film väga hästi välja. Pärast filmi vaatamist aga kihutasid osad inimesed koju ja osad jäid rahvamajja, et elada sinisärkidele kaasa suurelt ekraanilt. Emotsioonid mis filmiga olid ülesse keritud tõusid lakke kui pall mängu pandi. Kahjuks pidime leppima järjekordselt tõdemusega, et saatus on kiuslik. Lõppkokkuvõttes on see väike asi arvestades sellega, et Konguta Rahvamajal on olemas professionaalne projektor millega saab ka kino näidata. Siinkohal ütlen edasi suured tänusõnad Jüri Lambile, kelle eestvedamisel oleme saanud muretseda MTÜ Konguta Segakoori kaudu heli-, valgus ja esitlustehnikat.

25-26 oktoobril külastasid Tartumaa kultuuritöötajad koos loodava kultuurikoja töögrupiga Hiiumaad, et tutvuda selle kauni ja huvitava saare kultuurikorraldusega. Päevakava oli tihe, et selle lühikese ajaga oleks võimalik saada ülevaade Hiiumaa erinevatest piirkondadest.
Alustuseks külastasime Pühalepa valda ja selles asuvat Suuremõisa lossi hoonete kompleksi. Endised mõisahooned olid tehtud tasapisi Eurorahade toel korda ja neile oli leitud funktsioon vastavalt piirkonna elanike soovidele ja vajadustele. 1400 elanikuga vallas oli olemas väike sprdisaal koos aunadega, noortekeskus, kus töötas 2 inimest, laste huvitegevuse laiendamiseks puidu ja savitöökoda, mis teenindavad mitut valda. Kultuurimaja puudus aga selle funktsiooni täitis koolimaja saal 100 kohaga. Lisaks oli tehtud. Kohe alguses tundus kuulates kohalike inimeste juttu et Hiiumaal on kõik asjad tehtud põhjalikult ja planeeritud. Igal asja valmimisele on eelnenud arutelud ja asju veavad ja saavad otsustada inimesed kes on kogukonna aktiivsed liikmed , kellel läheb kohalik elu-olu korda.

Teisena käisime Soera Talumuuseumis, kus perenaine Õie Laksberg tutvustas, kuidas tema oma muuseumis toimetab, kellega koostööd teeb jms. See oli väga huvitav kuidas sisuliselt eramuuseum kes maksab vallale üüri muuseumi pidamise eest tänapäeval omadega välja tuleb ja mis nõkse ta selleks kasutab.

Soerast edasi liikusime Kärdlasse, Hiiumaa Muuseumi. Kuna Hiiumaa oli vaimse kultuuripärandi andmekogu loomisel pilootprojektiks siis muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo rääkis vaimsest kultuuripärandist ja sellega seonduvast.

Õhtul külastasime Kõrgessaare Vaba Aja Keskusest mis asub Kõrgessare vallakeskuses ja 18 km Kärdlast. Seal toimus kokkusaamine Kõrgessare valla ja Kärdla lina kultuurijuhtidega. Vestlust vedas Kõrgessaare VAK-i ja Hiiumaa KULKA juht Artur Valk. Tutvustati mismoodi toimub Hiiumaal piirkondlik ja maakondlik kultuurijuhtimine. Oluline osa Hiiumaa kultuuri ja spordi arendammisel on seltsidel ja mtü-del.

Teise päeva hommikul oli esimene peatuspaik Emmaste vald ja Sõru Muuseumi, mis asub mitte miljoni aga mitme miljoni vaatega kohas. Muuseumi rõõmudest ja muredest andis ülevaate juhataja Helve Russak. Edasi liilklesime mööda kohalikest tõmbekeskustest ja vaatamisväärsustest ning Hiiumaa rahvakultuurispetsialist Helle-Mare Kõmmus tutvustas meile piirkondade huvi-ja kultuurikorralduse eripärasusi. Tutvusime ka objektidega mille renoveerimiseks või uute ehitamiseks on õla alla pannud kohalikud inimesed initsiatiivi kui PRIA finantsidega. Headeks näideteks on Emmaste Avatud Noortekesus ja Kassaril asuv Orjaku sadam.

Meie reisi viimasteks kohtadeks olid Kassari Haridusseltsi maja ja Vaemla villavabrik.Kassaris räägiti meile Kassari kultuuri ajaloost ja eripärast. Õnneks oli lõpppunktiks jäetud villavabrik, sest kui poleks tiksunud praamile jõudmise aeg siis oleksime vist sinna jäänud tundideks.

Kokkuvõtteks võib öelda seda, mida ma tõdesin ka alguses, et kõik ettevõtmised olid väga hästi planeeritud ja lihtsalt tegemise ja toreduse pärast seal asju eriti ei tehta. Kuna inimressurss on piiratud, siis väärtustati kohalikke tegijaid ja nende ettevõtmisi. Meelde jäi ütlemine "räägi inimesega".