Olevik
Konguta Rahvamaja on väike ja hubane majake keset Konguta valda, kuhu on oodatud kõik noored ja vanad tegelema kultuuriga ja vaba aja veetmisega.
Meie peamiseks eesmärgiks on Eesti rahvakultuuri hoidmine ja arendamine.

Tulevik
Hetkel on alustatud rahvamaja renoveerimise ja juurdeehituse tegemisega. Kavandatav juurdeehitus laiendaks rahvamaja võimalusi. Pareneksid võimalused laiendada ringitegevust ja Konguta valla noored saaksid paremini oma aega veeta. Noorte tegevuste mitmekesistamiseks on kirjutatud ka projekte vaba aja veetmise vahendite soetamiseks (piljard, lauajalgpall jne.)
Plaanis on uuendada sissepääsu tee ja viia parkla kõvakatte alla, kuhu saaks tehe rulapargi.

Minevik
19.sajandi lõpul tegutses Kongutas laulu-mängu selts ja pasunakoor. Rahvast käis proovidele Rannust, Puhjast, Suure-Kongutast ja Arult. Kooskäimise kohaks oli Konguta vallamaja saal, mis ajapikku kasvavale  perele kitsaks jäi. Ärksamad talumehed plaanisid ehitada uut seltsimaja. Ehkki ümberkaudsed maatükid olid väga kallid, saadi siiski maa osas kokkulepe Lampmannide perega ja 1928. aasta suvel läks ehitus lahti. Maja projekteeris oma Saksamaal tehtud diplomitöö eeskujul arhidekt Artur Kirsipuu. Valla rahvas oli agarasti abis rahvamaja ehitamisel, raha koguti korjanduste ja loteriide teel. Ehitise lõplikuks valmimiseks tuli võtta pangalaenugi. 1928.aasta sügiseks sai maja valmis. 1930.a. sügisel sai maja oma esimesed asukad: Kõsse algkooli 52 õpilast. 30. novembril 1930 aastal avas uus seltsimaja oma uksed piduliku kontserdiga. Esimeseks juhatajaks sai Jaan Otsmann.